Muljed Perthist

Oleme Perthis kokku olnud viis paeva (26-30.11). Linn on ilus, palju on parke, moned pilvelohkujad, skulptuurid, jogi.... Kesklinn on suhteliselt vaike ja koik on kae-jala juures. Ara pole exinud:) Hasti palju on valgusfoore, mis koik tootavad nupule vajutades ja kui oige aeg on siis annavad stardix signaali (esialgu pani see vopatama), roheline tuli on hasti vahekest aega ja kui punane vilgub siis voib ka veel teed yletada aga yldiselt tuleb ennast kiiresti liigutada. Pintsakliplasi on tanavatel palju, eesti meestel olex siit palju oppida:) Rahvast on siin igast paigast aga koige rohkem vist pilusilmasi. Soogikohti on siin meeletult. Raskusi oli toidupoe yles leidmisega. Jolukaunistused on ka siin koik yleval aga nad jatavad suht kylmax ja mojuvad pigem sisustuselementidena.

Oobimine

Esimene oomaja oli vaga korralik (Exclusive Packpackrs), olime neljakesi toas ja lisaks ka telekas. Maja oli natuke vanaaegne kuid hubane. Aga hind oli meje jaox tiba kallis. Peale kahte esimest ood otsisime endale uue ja odavama koha. Seda kohta (Mad Cat Backpackers) aga voib kyll nimetada ouduste majax. Mitte keegi siin enda jargi ei korista, asjad on koik laiali kui midagi maha kukub siis see sinna ka jaab ja midagi yles leida pole voimalik. Suur kontingent rahvast on luuserid, peod on ohtust hmkuni. Esimene oo oli selline larm ja tunne,et lagi kukub kaela. Ma ei kujuta ette millest need luuserid siin elavad, paeval nad jolguvad siin ringi mangivad piljardit, magavad, ohtul pidutsevad...aga raha tundub neil olevat. Kook on selline, et kui kuhugi vastu lahed siis kleepud sinna kinni. Ainuke ok koht on siin wc+vannituba ning tasuta internet...koik muu praht kuubis. Voodilinade jagamine oli ka imelik siiamaani ei tea kas magame puhaste voi mustade linade vahel. Meie toas kokku 10 matsi +meie. Ja see hais mis seal on....seda lihtsalt pole voimalik kirjeldada.

Ametlikud asjad
Ostsime endale telnr. Votsime viisa passi. Taotlesime TFN nr. Avasime pangakonto. Teenindav personaal on kyll koik vaga lahked ja abivalmid.

Teised eestlased

Kolmapaeva ohtul saime Liisaga kokku ja eile Teeduga. Molemad vaga toredad. Raakisid meile oma kogemustest ja elamustest ausis. Loodame, et kohtume veel ja kui mitte ausis siis eestis:)

Too
Too leidmine ka suurt probleemi ei tekitanud. Kohe esimesele mailile vastati. Ja peale toobyroos arvele vottmist hakkas ka tel helisema. Aga kuna me linna ei taha jaada siis me neid toopakkumisi tosiselt ei vota. Ning soidame maale maasikaid korjama.

Ilm
Ilm on koguaeg paikesepaisteline. Hmkst poole on jahedam ja ohtud lahvad ka suht jahedax siis tuleb isegi pikkade varukatega olla. Aga keskpaev on vaga kuum aga onnex on iga paev ka tuul olnud ja tanu sellele suudab ka sellele palavusel vastu panna.

Loomad ja linnud
Eile nagime esimest korda papagoisid vahtrapuu otsas. Vaga kirjud ja ilusad. Lisax on siin palju kleepuvaid karbseid, keda tuleb katega minema ajada. Isegi kuumus ei peleta neid minema.

Plaanid
Laupaeval ehk siis homme hakkame kell 9 soitma Mount Barkerisse ehk siis linnast maale:) kokku umbes 359 km louna suunas, kus meid ootab esimene tookoht Forest Hill Farm. Ohtul poodi sooki varuma jargnevatex paevadex ja varustust (tuleb osta magamiskott, taskulamp, vihmakeep, karbsevork).

Jargmised muljed siis juba farmist:)

Saabumine Perthi

Joudsime kohale:

• Riias oli vaga kole ilm aina kallas ja kallas ja lennujaam oli ka suht kylm, yritasime magada aga sellest valja kyll midagi ei tulnud. Lennukis sai esimest korda moned tunnid magada. Vaated aknast valja olid ilusad. Kuskil oli juba talv ja lumi maas ning Istanbuli poole joudes saime nautida paikese tousu peal pool pilvi. Yhed eestlased olid veel peale meie lennuks aga rohkem pole eestlsi kohanud.

• Istanbulis oli sygisene ilm ja paike ka valjas. Lennujaam oli vist kyll igast maailma paigast inimesi tais, koik tundus uus ja huvitav. Pidime seal ostma ka endale 15 dol eest viisa. See, kes viisat myys tundus vaga busy mutt olevat. Meile ta karjus quickly-quickly kuigi kedagi peale meie jarjekorras ei olnud. Enda arust eriti ei veninud ka:) aga neil vist selline temperament. Kui pagas kaes siis liikusime esimesele korrusele. Paigal vaga istuda ei suutnud, aega-ajalt vahetasime kohta. Mingi hetk hakkasid tyrklastest lennujaama tootajad meiega suhtlema. Neid liikus seal muidu vaga palju ja nii kui kuhugi liikusid tulida nad juurde oma abi pakkuma. Ausalt oeldes ei saanudki aru, mis nende funktsioon seal oli. NOst said nad esialgu hasti aru ja jatsid meid rahule. Yx, kes tuli meiega juttu ajama vaitis, et oleme esimesed eestlased keda ta kohtab ja natukese aja parast oli ta tagasi juba oma sopsiga ja tutvustas talle meid kui eestlasi. Nii neid jarjest kogunes. tahtsid meile linna ekskursiooni teha, kui me sellest keeldusime siis pakkusid valja neljanda lennujaama korruse sealt pidi ka hea vaade olema:) Enam NOst ei piisanud nyyd pidi ka pohjendama mix me ei taha linnaga tutvuda. Aga jarjekindlus viis sihile ja mingi hetke nad lahkusid ja meie liikusime teisele korrusele. Seal sai ka natuke magatud. Seljakott jalge all ja kasipagas pea all. Nii kui pea kotile said tuli ka uni. Ja ei olnud mingit hirmu,et keegi su asju hakkax laiali tassima. Voibolla tuli see kindlus sellest, et teised meisugused olid ymberringi. Check in nouti millegi parast au viisat aga see ju meil oli elektrooniline ja ainult valja prinditud kujul. Onnex asi lahenes janad tegid meie valja prinditud viisast copyd. Gates andsid minu jalanoud hairet aga sain ikka koos nendega sealt labi:) Lennuk oli voimas, igal uhel isiklik puuteekraaniga telekas, kust sai jalgida lennumarsuuti, telekat, raadiot, cd kuulata, arvuti mange mangida jne, padi, tekk ja korvaklapid. Syya sai ka hasti. Louna oli kolme kaiguline kui mitte nelja. Mingi hetk hakkas lennukis vaga palav ja ei saanud enam hasti magada.

• Dubaisse joudsime oosel ja juba lennukist maha astudes tundus seal vaga vaga palav ja lambe. Lennuki juurest lennujaama viis meid buss. lennujaama sisenedes oli kohe gate kus mu jalanoud jalle hairet andsid. oeh. onnex sain ikka jalanoudes reisi jatkata aga motlesin,et kui aussi jouame viskan nad minema. Dubai lennujaam oli ikka vaga kireva seltkonnaga. jumal tanatud,et olin ennem egiptuses kainud, muidu olex kull seal soki saanud. Need kohalikud jolkusid seal igal pool oma valgetes yrpides. Yritasime neile mitte otsa vaadata ja otsisime endale yhe vaba poranda koha. rahvast oli seal meeletult nii pinkidel kui porandatel. uni tuli ka seal hasti. Vasimus oli joudnud tipppunkti enam ei saanud aru kas on oo voi paev. Mingi hetk arkasin une pealt ules ja hakkasin reedale raakima,et mu kott on varastatud...tegelt oli see taiesti olemas, lopux sain ise ka aru, et olin seda unes nainud. Aeg lax aegalsti ja vasimus oli meeletu. Mingi hetk hakkasime molemad kuulma, et raagitaxe eesti keeles ja viirastusi nagema. kouhtav. Systeemid olid seal ka uimased. Ilma kysimata polex kuhugi joudnud. lennukile minnes oli juba hommik ja valjas oli jalle meeletu palavus. Nii kui lennukisse maha istusime saabus jalle meelerahu. Siis ju tegelikult alles algas oige soit ausi poole ja vasimus ka ei olnud enam nii hull. Rahvast oli lennukis suht vahe. Suua sai jalle korralikult ja mitu korda. 11 tundi moodus paris ruttu.

• Perthi joudsime oosel. Tollis voeti ara toiduained, mis sisaldasid kurkumi voi piimapulbrit...moned pudrud ikka jaid alles ka:) Lennujaamas yritasime telkaardi osta aga ei saanud sellele susteemile pihta. Siis yritasime neti teel tutavatelt nou kysida. Kax esimest avtutit soid lihtsalt meie myndid ara, kolmandas alles saime asja aetud. Esilagu tundusid koik systeemid kuidagi voorad ja olime paris segaduses. Lennujaamas olime veel moned tunnid ja siis soitsime bussiga kesklinna. Loodus on imekaunis, suht tasane ja kui just palme silmapiiril pole siis meenutab ka tiba eestit. Rohi on paljudes kohtades ara kuivand ja vaga varvilised lilled-poosad oitsevad. enamus oomajad olid tais ja hinnad olid paris korged. Lopux otsustasime, et maxame siis rohkem peaasi,et saax magama. Ohtul kaisime valjas jalutamas, koht oli vaga ilus joe aares. Ja ka sporti tehaxe siin kovasti. palju on rattureid ja jooxjaid. teisel paeval kaisime votsime viisa passi ja otsisime uue oomaja siin ka net tasuta ja esialgu jaame kolmex paevax. hakkame tood otsima ja unistame, et nv jouax kuhugi maa piirkonda.

Perthi joudmine vottis aega siis kokku 54h, millest lennates veetsime 18h, oodates 30h ja bussiga soites 6h. Unetunde umbes 11h.Tagantjargi tundub see soit ok aga selle sees olles oli kyll meeletu tydimus peal. Aga lennata tahx kyll veel ja veel:)

Esialgne marsruut

23. november, reede 17.00 - 21.50 Tartu-Riia
24. november, laupäev 6.30 - 9.25 Riia-Istanbul
24. november, laupäev 19.10 - 1.15 Istanbul-Dubai
25. november, pühapäev 10.45 - 2.25 Dubai-Perth

Niii et lehvitama saab tulla reedel 23. novembril kella 17.00 Tartu bussikasse:)

Millest kõik alguse sai

Hästi ei meenugi, kust idee täpsemalt alguse sai, aga soov mõnex ajax Eestist ära minna on olnud ammune unistus. Ja nüüd siis tänu minu heale sõbrantsile Reedale saab unistus lõpux teox. Juhhhuuu!!!

Ideest teostamiseni ehk step by step:

• 9. mai 2007 saime esimest korda kokku, et arutada kuhu? millal? kuidas? jne. Surfasime internetis ja mõlgutasime mõtteid ......ja see mõte ja teadmine, et sügisel on minek aitas ka rasketel hetkedel ennast ületada ja siinsele rutiinile vastu panna.
  

Vahepeal oli rattaralli, suvepuhkus, Hanikatsi, Alutaguse matk, rattamarton....

• 25. september 2007 saime jälle kokku ja panime paika sihtpunkti Lääne-Austraalia ja täpsemini Perth. Uurisime viisa värki. Selgus et viisa eest tasumisex on vaja kindlasti krediitkaarti. Tänu Veikole selgus, et Ühispangal on olemas virtuaalne krediitkaart U-kaart, mida on väga mugav u-neti kaudu ise endale vormistada ja ka kohe kasutada:)
• 26. september 2007 ja ka edaspidi uurisime tausta Austraalias olijate ja seal käinute käest. Suurimad tänud Teedule, Veikole ja Marleenile väga kasuliku ja julgustava info eest.
  
• 01. oktoober 2007 saigi interneti teel working holiday viisa (võimaldab kuni aasta reisida ja töötada) taotlus vormistatud, maxud maxtud ja paberid välja prinditud.
  
• 08. oktoober 2007 käisime Tallinnas Tõnismäe polikliinikus kopsuröntgenis. x-ray pilt on üx lisatingimus, mis tuleb viisa taotlemisel täita. Ja kaks arsti, kes AU saatkonnaga koostööd teevad asuvad mõlemad Tallinnas.
  
• 17. oktoober 2007 esitasin töö juures avalduse.
• 19. oktoober 2007 sain saatkonnalt viisa kätte. Ja oi neid rõõmuhõiskeid:)
• 31. oktoober 2007 ostsime lennupiletid. Alguses tüütasime ka reisibüroosid kuid lõpux otsustasime kõik piletid ise interneti teel osta.
• 14. november 2007 ostis Reet meile Tartu-Riia bussipiletid.
• 15. november 2007 viimane tööpäev...igathaes ühes olen ma kindel, selliseid töökaaslasi kusagil mujal pole, aitähh kingituste, kallistuste ja heade sõnade eest:):)
• 16. november 2007 väike soolaleiva- ja hüvastijätupidu kursakatele.
• 17-18. november 2007 algas suur asjade pakkimine, kuna minu armsasse pesakesse asub elama minu ära oleku ajal Maarja. Tegelt ma ikka venitasin ka selle pakkimise alustamisega...kuidagi raske on kõik oma asjad kokku panna ja mõnex ajas siinsele elule kriips peale tõmmata. Samas sai väga palju kasutud kraami minema visatud ja ma usun, et üldkokkuvõttes oli see kasulik ettevõtmine. Tänud ka Mannule, kes abix pakkimsel oli ja autotäie asju enda juurde viis. Tore, et minule kallid asjad kedagi teist minu ära oleku ajal rõõmustada saavad:)
• 18. november 2007 vormistasime Salvast endale interneti kaudu tervisekindlustuse .
  

Kõige selle asjaajamise juures jäid meelde "erilised" klienditeenindajad. Mõned näited: üx reisifirma töötaja küsis kas me ikka peame sinna (Perthi) lendama? Kas me ikka teame kui kaua lend AU kestab? Eeldati, et me lähme sinna nagunii mustalt tööd tegema. Estravel üritas lihtsalt asjaajmise eest raha välja pressida jne.....ei teagi kas see käitumine tuleb eesti ilmast või on see üleüldine suhtumine. Igathes tundus see naljakas. Ja üleüldse saab enamus asju ise tehtud, pole vajagi neid mossitavaid ja vingus nägusi näha:)

Kokkuvõttex: võid saavutada kõik, mida iganes soovid, kui seda meeletult tahad. Ja kui suudad unistada, suudad seda ka teostada.

Kahekümne aasta pärast valmistavad asjad, mida sa ei teinud, sulle suuremat pettumust kui asjad, mida sa tegid. Nii et otsad lahti!!!! Purjeta turvalisest sadamast minema.....Uuri. Unista. Avasta:) /Mark Twain/