neljapäev, 31. jaanuar 2008

Tervitused Margaret Riverist





life is flower














Heia,


nadal aega tagasi siis startisime Perthist louna poole Margaret Riverisse. Perthis oli ikka vaga kuum, magasime lahtise akna ja ilma tekita ja isegi siis olime yleni higised. 2 liitrit jaatist ega arbuus (enamus ilma seemneteta) ei jahutanud ka maha... Juba perthis olles selgus,et viinamarjad pole ikka veel valmis ja hooaeg toukub veel 2-3 nadalat edasi. nende valmimimisega vist on sama lugu nagu teil lume tulekuga ei tule ega tule. 100 korda on helistatud ja igakord erinev jutt. aga kuna otsustasime,et tuleme siia siis tulime ka.



Pool teed ehk Bunburisse soitsime rongiga. ma arvan,et see oli elektrirong...igatahes liikus vaga kiiresti ja oli hasti mugav. Suured kottid sai panna eraldi ja ruumi oli kovasti. ning teise poole teest siis bussiga. bussijuht oli parit ilmselt kuskilt lounapoolt. monus ingliskeel oli tal nagu raagix brasiiliakeelt. aga ponev voibolla ise oleme samasugused oma aksendiga:) juba rongi aknast tundus,et see kant siin rohelisem ja magisem. Yx peatus ennem riverit vist oli Yallingup oli kohe ookeani kaldal, seda nahes ytlesin reedale,et paradiis ja kui riveris midagi ei leia tuleme tagasi.....aga hetkelpole pohjust minemisex veel olnud. Maragaret river ka vaga ilus meenutab mulle otepaad, magine ja rohelust palju. ainult ookean on 15 km kaugusel aga see eest on jogi . Reet lax tana esimest korda sinna jooksma, plaanis kyll juba hmk minna aga ei tulnud sellest midagi valja. Ex paistab voibolla kujuneb meie janeserajax ja saabki seal trenni hakata tegema.

Lisax sellele,et teatsime,et too meid kohe ees ei ootand selgus ka koha peal,et koik oomajad tais ja soovitati telk osta. egas siis midagi poodi telgi jargi. valik oli suurem, kvaliteetsem ja kallim voi oranz pisike lastetelk. mina olex muidugi seda pisikest ja oranzi tahtnud aga suur praktilisem ja votsime selle ning kondisime oma kompsudega margaret riveri tourist parki. loime telgi pysti ja tahistasime oma esimese siinse kodu ostu olledega.

karavanpark on 15 min kaugusel kesklinnast ja kus lisax telkimiskohtadele on ka karavanid ja bassein ning kook. jama muidugist, et koogis saab tasuta kasutada ainult mikrolaineahju ja veekeetjat. isegi kooginousi pole ja pliidikasutamise eest tahavad 50 senti (5 eeku). esialgu saime telgi koha ainult kahex oox kuna laupaeval (26.01) oli austraalia paev( nende jaox suur pyha) ja siin on nii,et kui pyha juhtub nv siis sellele jargnev esmaspaev on ka vaba. nad ise nimetavad seda long weekend. ja enamus olid endale sellex nv majutused ara broneerind juba septembris. tore muidugi, me eu olnud septembris isegi veel kindlad kas tuleme veel vahem motlesime oma majutuse bookimise peale. aga ega siis midagi. kuna telk oli olemas otsustasime,et lahme nv bussiga randa. samas saime ka teda,et siin rannas telkimine illegaalne...aga kuskil peab ju magama:)


bussiliiklus on siin ka vaga halb. aga randa 4 dol saab. samalajal kui bussi ootasime peatus bussijaamas yx mikrokas, votis bussikast yhe koreapoisi peale ja kutsus meid ka. Pidi minema surfpointi. see yx rannalahedane majutusasutus. ja kui ta kuulis, et meil ei ole kuskil oobida siis arvas,et akki neil on ruumi. kohale joudes muidugi selgus,et ka neil koik kinni. siis pakuti meile varianti,et voime oma suured seljakotid nende juurde jatta. meie jaox oli see muidugist perfect...olime ju valmistunud rannas oobimisex. kysiti veel yle kas meil vett ja paevituskreemi piisavalt ja lisax veel,et are you happy....loomulikult happy :):) panime oma staffi nende juurde ja jalutasime randa india ookeani aarde. umbes 5 min tee. ja vaatepilt voimas. lained ikka metsikud, vesi kristallselge, soe ja taiesti roheline ning liiv valge aga teraline nagu pisikesed kivikesed ja siis igasugu imelikke asju rannaliival. kallas selline kaljune ja magine. yldse kuna siin vaga kuiv siis koik asjad on kovad ja kriibivad hasti jalgu. aga muidu rohelust ikka kovasti rohkem kui sisemaal. ja rannaribal algust ega loppu ei nae. ega siis midagi tekid laiali ja paevitama. ujumisega ei pea siin ka eriti vaeva nagema, seisad kaldas ja laine tuleb loob marjax algul kohe ei julgend eriti sygavale minna. ookeanil ikka tugev joud ja moni laine loob ikka kovasti vastu ennast aga monna. ja paike on siin ohtal kuue paiku veel sama tugev kui kahe paiku. halb ongi see,et kui tahx varju pugeda siis pole kohta kuhu minna. ja paikese loojangut pidi kohe ootama...teie sellest ilmselt aru ei saa.


ohtax siis otsisime endale varjulisema koha kus pesa teha. otse ookeani aarde nii,et sunset oli silmees. natuke kartsime kyll,et oosel voibolla oleme jalgupidi vees aga onnex ei lainud nii. oosel teeb ookean hullu myra kohati oli tunne,et oobime tehase aares ja mingi hetk viskas jalle suitsuhaisu yles. pole veel harjunud,et nii kui tuul suunda muudab voib kuskilt suitsu tulla ja see ei tahenda,et oht olex. me ikka harjunud,et seal kus suitsu seal ka tuld. aga oo lax hasti vahepeal oli jahe aga muidu vaga vinge. paeval kaisime korra surfpointis ja oosex tagasi randa. teisex oox otsisime natuke tuulevaixema koha ja ohtul vaatasime surfareid neid siin ongi ohtal palju siis ka lained tugevamad. ise pole lauda veel alla saanud..harjume alles ookeaniga. esimesel rannapaeval leidsime reeda kyljest ka puugi aga onnex need siin myrgised pole ilmselt karavan pargist tuli meiega kaasa. rohkem pole onnex vigastusi olnud. Aga jah kolm paeva koos kahe ooga oli taiesti piisav ja kyll. see soolane ookean ja mereohk tegid juuxed ja riided koik vaga kovax ja hakkasid juba dussist ja koigest muust inimlikust puudust tundma. lahe oli see,kui reet teisel paeval jarsku avastas,et tema indiast ostetud hobesormus on sormes kuldsex lainud...ilmselt siis soolasest veest voi jumal teab millest..ehmatus oli lahe aga onnex kovasti ratiga hoorudes lax uuesti hobedax.... nalja sai kovasti ja paikest ka. aga esmaspaevast siis tulime tagasi riverisse karavan parki. meie yllatusex siin peale pyhi ka hinnad langenud ning oo maxab nyyd 100 eeku. ostsime endale mikrolaineahju poti ja soome tervislikult juurikaid. muide kui keegi teab monda head uunitoitu voib teadaanda. vaatab kui kauax jaame voiballa peab ka oma poti panni ostma. meenub kuidas yx korealane tuli kooki oma koogikombainiga....voibolla oleme varsti samasugused:) kodutehnika teise kotiga kaenlas.



linnas tagasi olles alustasime ka kovasti toootsimisega. panime ennast kirja winepowerisse. neil pidi hooaeg hakkama 11 veebruarist ja vajavad 245 korjajat. aga kuna see agentuur siis otsustasime,et otsime omalkael ka tood ja hakkasime maile ja tel konesi tegema. konesi tuli kokku 40 enamusele neist jatsime voicemaili ja kirju 20 ringis. aga tagasiside praktiliselt olematu. konkreetsust austraalastel pole ja rahast ei taha nad yldse raakida. igatahes hetkel kax pakkumist yx marja farm, kus saax algul avokaadosi korjata ja hiljem viinamarju ning teine viinamarja korjamine, kusjuures viimasesse kohta helistades selgus et raagime eestlannaga :) maailm ikka vaike kyll. tema pidi siin juba 2-3 aastat olema ja lubas meie tel nr edasianda. tana saime ka sealt kone aga neil ka veel hooaeg pole algand ning homme pidid mingite proovide vastused saama ja pidi teada saama kas saab korjata voi mitte. ning elamist koha peal ei paku kumbki. homme siis otsustame kuhu ja kui kauax. senix siis puhkame. millegiparast ongi nii kujunenud,et paar nadalat tootame ja siis jalle puhkus juhhhhuuuuuu eestis sellist elu poleks kyll voimalik elada.



meil siin riveris ka yx isetekkinud autoaed (tegelt vist parkla) kaime sealt ka iga paev mooda ja vaatame pakkumisi. autod siin tunduvalt odavamad kui eestis:) ja kuna vahemaad metsikud siis molgutame autoostu. ja jalakaiana oigusi praktiliselt pole. urrrrr


ja yhe vaga hea jaatise kypsistega ning kohaliku jogurti, mis maitseb nagu hapukoor oleme ka avastanud. nii,et nalga ei jaa ainult leivast tunneme kyll puudust ja saunast.


aga muidu vaga vahva ja paike ka veel kuum kuigi meil veebruar viimane suvekuu ja siis hakkab sygis :)



kallid ja paikest teile






puhkus karavanpargi basseini aares parast vasitavat too otsimise paeva. andsime endast parima ex paistab, kas tood ka saab :)







teisipäev, 29. jaanuar 2008

Elu labi kaamera


Gnarabup beach, kodu kaheks oopaevaks. Taustaks India ookean.


gnarabup beachil



hipid


india ookean


India ookeani aares


Meie II magamistuba open sky guesthouse-s


surfar koikidele kodustele, jagage sobralikult


Sellised lillekesed oitsevad rannaliival


gnarabup beach


surnud elukas


Tervitusi open sky guesthouse-st


sunset


Vaade voodist


Open sky kylalistemaja yks uhketest double room-idest, I oo India ookeani kaldal


zooloogid maarake ara, kaldale uhutud India Ookeanist


Meie uue kodu terviseks, isikliku st














kolmapäev, 23. jaanuar 2008

Country life in Ongerup II


teist korda Perthis


nii suured on siin lambad



laane-au suurim jarv


seda looma ei tunne



bobtail


bobtail Kingsley kaes


soolajarv ja see valge on taitsa kraanulites sool, mida nad ise ka vahel kasutavad. muidu see suht must aga soolane


konn marjule


pygatud lambad


pygamata, ootab veel oma korda



...ja nii see too siis kaib


nii tehaxe siin tood


melaleuca


melaleuca


melaleuca


udu lambakarjas



yabbid pyytud



koige viimasena puhastati seemned windmachiniga


vaikesed yabbid lahvad tagasi oma koju


middletonil

middletoni beachil...siiani lemmik rand


albany pelikanid


soolajarv, kus saab ka supelda


melon, mis on siin umbrohi ja mida torjutaxe. muidu kasvab ikka suurex ja kollasex aga ei pidanud hasti maitsema. tahtsin yhte maitsta aga permees arvas,et on parem ara visata...viskasingi siis


lambad karjamaal


meie too ATV


ruu pollal


sandlipuu koos viljadega. seal sees on kuldne ymmargune kera ja lohnab hasti.


homely-friend spider. elas meie majas ja umbes peopesa suurune aga pole myrgine.
NB, videosi vaadake reeda blogist.
>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>
Ja ongi labi need kax monusat nadalat maal. olime perthist 409 km kaugusel Ongerupis.

Talu nimi oli WIGBORO ja asus 20 km kaugusel ongerupist. maad oli kokku neil 9000 ha ja rajatud oli talu 1983 a. meile tundus see meeletu suur, lagedad pollud ja palju lambaid. enamus polde on traataiaga piiratud ja varavaga kinni. loodus meenutab eesti sugist pollud kollased ja puud kuivand. hoov on neil vaga suur. lisax majale on igasugu varjualuseid ja kuure, ning lammaste pygamisekoht ja pygajate maja. seal oobisime meie ka. vaga korralik ja monus. hubane.
peres kasvas kolm last 20ne tydruk ja 17 a kaksikud poisid. lastest elasid kodus veel poisid aga nad kaisid teravilja hoidlasse toole ja suurt me neid ei nainud. koik on vaga suured tennise huvilised. ma arvan,et see on sama nagu meil suusatamisega. nii kui telekast naidati olid koik teleka ees. kusjuures kaia kanepi mangis ka aga kahjux kaotax austraalasele.

Talus tegeleti:

  • teraviljaga (nisu, oder, hernes, lupiin, lutsern). Kusjuures vili kylvataxe mais-juunis ja loigataxe okt-nov. ehk kasvab siis talvel. palju oli tehnikat igasugu traktoreid ja kombaine.
  • loomadega. Lambaid 4500 (merino ja mingi inglise tougu) ja kanad aga viimased rohkem enda tarbex. ja kax karjakoer ka. lambad olidki pohiliselt viljapoldudel, kus vili oli ara voetud. tundus kyll,et neil midagi syya ei olnud aga paris ilusad ja paxud nagid valja.
  • looduslike taimede seemnete kasvatamisega (sandlipuud, wattled, saltbush, melaleucad, casurinad) seemnetega tegelevad nad alates 2002a ja poosad suht noored ning kannavad vahe. taimed-puud olid 30 ha.
meie too
meie ylesanne oligi puude seemnete korjamine. sandlipuu viljad meenutavad kastanimune ja korjasime neid puude alt. vaga lihtne ja monus. vordelx seda seenel kaiguga eestis. konnid mooda poosa ridu ja vaatd kas on vilju voi mitte. saltbushi korjasime ka otse pangi. seemned olid kobaratena varre kyljes. meenutasid seesamiseemneid. panime pangi poosa all ja raputasime poosast ja seemned kukkusid otse pangi. melaleuca ja casuarina (viljad pisikesed kabid, mis meenutavad vaarikaid) seemnete korjamisex loikasime viljadega oksad puude kyljest maha ja jatsime metsa (eesti moistes vosa) mattidele kuivama ja mone paeva parast kaisime raputasime oksad labi ja soelusime prahist seemned valja. kogu see seemnete korjamise vark oli vaga monus ja loogastav me nimetasime seda pigem hobix kui toox. ja meile meeldis see vaga. ainuke viga oligi see, et puud noored ja vilju ning seega ka tood meie jaox vahe.

kuna pollud olid majast kaugel siis meie kaisime toole ATV, millel oli karu taga. oma esimese autosoidu kogemuse sain ka talust. koik on vale pidi isegi suunatule ja kojamehe kang on ara vahetatud ja paremale ja vasakule suund sisse laheb ka vastu pidi. kaiku tuleb panna vasakukaega ja esimene kaik laheb endast eemale ja ylesse. koik vaga vooras. suuna asemel panin koguaeg kojamehed toole. inimene ikka harjumuste ohver:) oeh

Loomad

kangurud, janased, rebased, suured sisalikud (bobtailid), maod. koige rohkem kangurusi. nad ise kutsuvad neid siin ruudex. eriti palju neid paikese loojangu ajal ja vaga ootamatutes kohtades. yx naitex oli aia kylge kinni jaanud ja rippus seal keegi ara ka ei koristanud. ja paevas kahte-kolme janest nagid ka. ning siis veel yx rebane ja madu!!! meie maja ymber. hirmutas algul kohe ara aga rohkem neid ei kohanud ka. suured sisalikud bobtailid ka tavalised. peremees pyydis neid kinni ja tassis meile vaatamisex :)

Vaba aeg
kuna tood oli vahe siis saime ka palju muid asju teha. kaisime soolajarves ujumas. siin on igas lamba aias lammastele vaike tiik tehtud, kus nad joomas saavad kaia. vesi muidugi labi ei paista ja pinnas savine aga ujuda saab. mones neist on ka vahid (nad ise nimetavad neid yabbidex). neid pyytsime ka vorkudega ja ohtul grillisime neid.

ohtuti kaisime lambaid ajamas (aetaxe yhest aiast teise 2-3 korda nadalas), autoga soidetaxe lammasteni koerad auto kastis ja peremehe kaskluse peale hakkavad koerad lambaid uute aeda aedasi ajama. meie siis tavaliselt vasime ja sulgesime aedu. ja meeletu tolm on igal pool kuna siin vaga kuiv. yx paev oli ka mootorsoiduki keeld kuumuse parast ja liikuda vois ainult jala. umbes 50 km kaugusel oli ka tulekahju, mis paar nadalat kestnud ja kui tuul suunda muutis siis puhkus koik selle tossu ja vingu meile. paar paeva oli paris oudne, sinist taevast nagid ainult yles vaadates muidu koik hall ja tossune. paris hirmus oli. me juba motlesime kuna meid evakueerima tullaxe aga nad ise olid vaga rahulikud.

viimasel reedel kaisime ka ongerupis pubis. ise nad kutsusid seda hotellix kuna seal sai ka oobida. mulle meenutas see koht rohkem pood ja haises eesti koige odavama kaltsuka jargi. ettekandja oli korealane, kes vedas jalgu taaga ja ollet lasi koguaeg klaasist yle, et klaas ikka triiki tais saax. algul kartsime sinna minekut aga nii oudne ei olnudki. kohalikud vahtisid kyll meid aga vahemalt sai ara kaidud. raha jaetaxe seal leti peale ja kui juurde tellid siis baaridaam votab jarjest raha vahemax. ja siin on lubatud ka joobes soita. 0.8 promilli on ok. eriti imelik on vaadata kui juhil on olle yhes ja rool teises kaes. aga arge meie parast muretsega meie kaitume ikka eesti reeglite jargi ja istume rooli kainena. maal juuaxegi rohkem olut kui veini ja kuulataxe midnight oili (ma olen nende monda lugu ka eesti raadiost kuulnud). vaga tavaline oli kui peale toopaeva peremees olledega lagedale tuli ja koduolut oli neil ka. sarnane eesti kodu ollega ja maitses paris hasti.

joogix-soogix kasutataxe ja kogutaxe vihmavett, vaga monus ennast vaheldusex kloorile puhta loodusliku veega pesta. pea iga maja voi hoone korval on suur kinnine tynn kuhu vesi vihma ajal koguneb. see vee vark siin paris karm aga see aasta on vihmane olnud ja vett palju.
yx paev kaisime naabrite juures lammaste pygamist vaatamas. pidi raske too olema ja pygajad on peamiselt mehed. yx pygab paevas umbes 200 lammast. ise tombab endale lamba ette ja alustab niitmist kohualt. parast visataxe terve kasukas lauale ja voetaxe kohualune mustem vill ara ja pannaxe masinaga 200 kg pakkidesse. paris palju loikasid sisse ka. moni lammas oli vaga verine. 2.5 % lammastest aastas sureb kas siis tanu haavadele voi monel muul pohjusel. lamba luid ja jaanuseid olid ka koik pollud tais algul oli imelik aga parast harjusime sellega ara.

Niiii,et vaga tore aeg ja vaga sobralikud inimesed olid. kui eestis pidid yhe korra koikidega hyvasati jatma siis siin peame pea iga kahe nadala tagant kellegagi hyvasti jatama. aga noh elu selline.
eilsest siis alates perthis. see linna elu ikka masendab. koik haiseb ja on nii must ja korealasi ja mustanahalisi tais. selline tunne, et nad varsti vallutavad terve maailma. homme porutame margaret riverisse viinamarju korjama ja kui hasti laheb jaame pikemax ajax sinna. ja kuum on meil endiselt.

kallid koigile

pühapäev, 13. jaanuar 2008

Real country life in Ongerup

Meiega koik ok.
Ilmselt alates 22.01 Perthis siis suhtleme:)

Oleme vaga rahul. too vaga kerge...eesti moistes seda toox ei nimetaxgi. Elu sisemaal vaga-vaga ponev. Ainus jama see, et tood kole vahe...aga see eest naeme toelist maaelu:) lambakarjad, tolmused teed, lagedad valjad, kangurud, suured sisalikud, maod, amblikud ja koigele lisax vaga toredad inimesed.

Monus siin,
Inx ja Reet

pühapäev, 6. jaanuar 2008

Vaheldusex toole

Esmaspaevast siis jalle toole - sandlipuu seemneid korjama. Soidame Albanyst umbes 200km sisemaale Ongerupi. Plaanis on jaada umbes kahex nadalax aga ex siis paistab kas on hell voi heaven :)

Toenaoliselt seal levi ega neti pole. Suhtleme siis sms teel (+37253472959). Au nr levist valjas olles kahjux sonumeid vastu ei vota.

Viimane puhkepaev moodus middletoni beachil, pilvitu taeva, kuuma paikese,kristallselge sini-rohelise ookeani ja ollega (mis muidugi seda nime ei vaari, kuna me pole kyll aru saanud, et see mingeid promille sisaldax ja maitseb rohkem kui limonaad). Ja eesti muusika mp3st (tattega eesotsas) muidugi ka. Mida veel tahta oskax :)

NB! Kallile Tiiule onnitlused pisipoja synni puhul ja kui keegi saab pisikese pildile voib mulle ka saata.

Frank selle veini hinna uurin ka jargi kui alkopoodi satun siin toidupoes kanget kraami ei saa.

meenutusi wind farmist

laupäev, 5. jaanuar 2008

Vaatamisex


galah


coamine beachil






ancient empire walk



tree top walk


meie kampa Mt Barkeris


reet christmas treega


red-capped parrot



blackboys


stirling range RP


christmas tree



bluff knollil



bluff knollil



oed naljatilgad


bluff knollil


sisaliku tee


blackboys ja sisalik





joulud


kangurukapp


reeda tehtud imehead pannukad
virsik


inx, ploom ja sam


castle rockil








castle rockil
porungurupi RP



albanys bayview ees, selline on sidrunipuu


red-capped ja ring-neck parrot

pelikanid

amblikud on sarvedega