Country life in Ongerup II

teist korda Perthis


nii suured on siin lambad



laane-au suurim jarv

seda looma ei tunne

bobtail

bobtail Kingsley kaes

soolajarv ja see valge on taitsa kraanulites sool, mida nad ise ka vahel kasutavad. muidu see suht must aga soolane

konn marjule

pygatud lambad

pygamata, ootab veel oma korda

...ja nii see too siis kaib

nii tehaxe siin tood

melaleuca

melaleuca

melaleuca

udu lambakarjas

yabbid pyytud

koige viimasena puhastati seemned windmachiniga

vaikesed yabbid lahvad tagasi oma koju

middletonil

middletoni beachil...siiani lemmik rand

albany pelikanid

soolajarv, kus saab ka supelda

melon, mis on siin umbrohi ja mida torjutaxe. muidu kasvab ikka suurex ja kollasex aga ei pidanud hasti maitsema. tahtsin yhte maitsta aga permees arvas,et on parem ara visata...viskasingi siis

lambad karjamaal

meie too ATV

ruu pollal

sandlipuu koos viljadega. seal sees on kuldne ymmargune kera ja lohnab hasti.

homely-friend spider. elas meie majas ja umbes peopesa suurune aga pole myrgine.

NB, videosi vaadake reeda blogist.

>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>

Ja ongi labi need kax monusat nadalat maal. olime perthist 409 km kaugusel Ongerupis.

Talu nimi oli WIGBORO ja asus 20 km kaugusel ongerupist. maad oli kokku neil 9000 ha ja rajatud oli talu 1983 a. meile tundus see meeletu suur, lagedad pollud ja palju lambaid. enamus polde on traataiaga piiratud ja varavaga kinni. loodus meenutab eesti sugist pollud kollased ja puud kuivand. hoov on neil vaga suur. lisax majale on igasugu varjualuseid ja kuure, ning lammaste pygamisekoht ja pygajate maja. seal oobisime meie ka. vaga korralik ja monus. hubane.

peres kasvas kolm last 20ne tydruk ja 17 a kaksikud poisid. lastest elasid kodus veel poisid aga nad kaisid teravilja hoidlasse toole ja suurt me neid ei nainud. koik on vaga suured tennise huvilised. ma arvan,et see on sama nagu meil suusatamisega. nii kui telekast naidati olid koik teleka ees. kusjuures kaia kanepi mangis ka aga kahjux kaotax austraalasele.

Talus tegeleti:

• teraviljaga (nisu, oder, hernes, lupiin, lutsern). Kusjuures vili kylvataxe mais-juunis ja loigataxe okt-nov. ehk kasvab siis talvel. palju oli tehnikat igasugu traktoreid ja kombaine.
• loomadega. Lambaid 4500 (merino ja mingi inglise tougu) ja kanad aga viimased rohkem enda tarbex. ja kax karjakoer ka. lambad olidki pohiliselt viljapoldudel, kus vili oli ara voetud. tundus kyll,et neil midagi syya ei olnud aga paris ilusad ja paxud nagid valja.
• looduslike taimede seemnete kasvatamisega (sandlipuud, wattled, saltbush, melaleucad, casurinad) seemnetega tegelevad nad alates 2002a ja poosad suht noored ning kannavad vahe. taimed-puud olid 30 ha.

meie too

meie ylesanne oligi puude seemnete korjamine. sandlipuu viljad meenutavad kastanimune ja korjasime neid puude alt. vaga lihtne ja monus. vordelx seda seenel kaiguga eestis. konnid mooda poosa ridu ja vaatd kas on vilju voi mitte. saltbushi korjasime ka otse pangi. seemned olid kobaratena varre kyljes. meenutasid seesamiseemneid. panime pangi poosa all ja raputasime poosast ja seemned kukkusid otse pangi. melaleuca ja casuarina (viljad pisikesed kabid, mis meenutavad vaarikaid) seemnete korjamisex loikasime viljadega oksad puude kyljest maha ja jatsime metsa (eesti moistes vosa) mattidele kuivama ja mone paeva parast kaisime raputasime oksad labi ja soelusime prahist seemned valja. kogu see seemnete korjamise vark oli vaga monus ja loogastav me nimetasime seda pigem hobix kui toox. ja meile meeldis see vaga. ainuke viga oligi see, et puud noored ja vilju ning seega ka tood meie jaox vahe.

kuna pollud olid majast kaugel siis meie kaisime toole ATV, millel oli karu taga. oma esimese autosoidu kogemuse sain ka talust. koik on vale pidi isegi suunatule ja kojamehe kang on ara vahetatud ja paremale ja vasakule suund sisse laheb ka vastu pidi. kaiku tuleb panna vasakukaega ja esimene kaik laheb endast eemale ja ylesse. koik vaga vooras. suuna asemel panin koguaeg kojamehed toole. inimene ikka harjumuste ohver:) oeh

Loomad

kangurud, janased, rebased, suured sisalikud (bobtailid), maod. koige rohkem kangurusi. nad ise kutsuvad neid siin ruudex. eriti palju neid paikese loojangu ajal ja vaga ootamatutes kohtades. yx naitex oli aia kylge kinni jaanud ja rippus seal keegi ara ka ei koristanud. ja paevas kahte-kolme janest nagid ka. ning siis veel yx rebane ja madu!!! meie maja ymber. hirmutas algul kohe ara aga rohkem neid ei kohanud ka. suured sisalikud bobtailid ka tavalised. peremees pyydis neid kinni ja tassis meile vaatamisex :)

Vaba aeg

kuna tood oli vahe siis saime ka palju muid asju teha. kaisime soolajarves ujumas. siin on igas lamba aias lammastele vaike tiik tehtud, kus nad joomas saavad kaia. vesi muidugi labi ei paista ja pinnas savine aga ujuda saab. mones neist on ka vahid (nad ise nimetavad neid yabbidex). neid pyytsime ka vorkudega ja ohtul grillisime neid.

ohtuti kaisime lambaid ajamas (aetaxe yhest aiast teise 2-3 korda nadalas), autoga soidetaxe lammasteni koerad auto kastis ja peremehe kaskluse peale hakkavad koerad lambaid uute aeda aedasi ajama. meie siis tavaliselt vasime ja sulgesime aedu. ja meeletu tolm on igal pool kuna siin vaga kuiv. yx paev oli ka mootorsoiduki keeld kuumuse parast ja liikuda vois ainult jala. umbes 50 km kaugusel oli ka tulekahju, mis paar nadalat kestnud ja kui tuul suunda muutis siis puhkus koik selle tossu ja vingu meile. paar paeva oli paris oudne, sinist taevast nagid ainult yles vaadates muidu koik hall ja tossune. paris hirmus oli. me juba motlesime kuna meid evakueerima tullaxe aga nad ise olid vaga rahulikud.

viimasel reedel kaisime ka ongerupis pubis. ise nad kutsusid seda hotellix kuna seal sai ka oobida. mulle meenutas see koht rohkem pood ja haises eesti koige odavama kaltsuka jargi. ettekandja oli korealane, kes vedas jalgu taaga ja ollet lasi koguaeg klaasist yle, et klaas ikka triiki tais saax. algul kartsime sinna minekut aga nii oudne ei olnudki. kohalikud vahtisid kyll meid aga vahemalt sai ara kaidud. raha jaetaxe seal leti peale ja kui juurde tellid siis baaridaam votab jarjest raha vahemax. ja siin on lubatud ka joobes soita. 0.8 promilli on ok. eriti imelik on vaadata kui juhil on olle yhes ja rool teises kaes. aga arge meie parast muretsega meie kaitume ikka eesti reeglite jargi ja istume rooli kainena. maal juuaxegi rohkem olut kui veini ja kuulataxe midnight oili (ma olen nende monda lugu ka eesti raadiost kuulnud). vaga tavaline oli kui peale toopaeva peremees olledega lagedale tuli ja koduolut oli neil ka. sarnane eesti kodu ollega ja maitses paris hasti.

joogix-soogix kasutataxe ja kogutaxe vihmavett, vaga monus ennast vaheldusex kloorile puhta loodusliku veega pesta. pea iga maja voi hoone korval on suur kinnine tynn kuhu vesi vihma ajal koguneb. see vee vark siin paris karm aga see aasta on vihmane olnud ja vett palju.

yx paev kaisime naabrite juures lammaste pygamist vaatamas. pidi raske too olema ja pygajad on peamiselt mehed. yx pygab paevas umbes 200 lammast. ise tombab endale lamba ette ja alustab niitmist kohualt. parast visataxe terve kasukas lauale ja voetaxe kohualune mustem vill ara ja pannaxe masinaga 200 kg pakkidesse. paris palju loikasid sisse ka. moni lammas oli vaga verine. 2.5 % lammastest aastas sureb kas siis tanu haavadele voi monel muul pohjusel. lamba luid ja jaanuseid olid ka koik pollud tais algul oli imelik aga parast harjusime sellega ara.

Niiii,et vaga tore aeg ja vaga sobralikud inimesed olid. kui eestis pidid yhe korra koikidega hyvasati jatma siis siin peame pea iga kahe nadala tagant kellegagi hyvasti jatama. aga noh elu selline.

eilsest siis alates perthis. see linna elu ikka masendab. koik haiseb ja on nii must ja korealasi ja mustanahalisi tais. selline tunne, et nad varsti vallutavad terve maailma. homme porutame margaret riverisse viinamarju korjama ja kui hasti laheb jaame pikemax ajax sinna. ja kuum on meil endiselt.

kallid koigile