Tervitused Margaret Riverist

life is flower

Heia,

nadal aega tagasi siis startisime Perthist louna poole Margaret Riverisse. Perthis oli ikka vaga kuum, magasime lahtise akna ja ilma tekita ja isegi siis olime yleni higised. 2 liitrit jaatist ega arbuus (enamus ilma seemneteta) ei jahutanud ka maha... Juba perthis olles selgus,et viinamarjad pole ikka veel valmis ja hooaeg toukub veel 2-3 nadalat edasi. nende valmimimisega vist on sama lugu nagu teil lume tulekuga ei tule ega tule. 100 korda on helistatud ja igakord erinev jutt. aga kuna otsustasime,et tuleme siia siis tulime ka.

Pool teed ehk Bunburisse soitsime rongiga. ma arvan,et see oli elektrirong...igatahes liikus vaga kiiresti ja oli hasti mugav. Suured kottid sai panna eraldi ja ruumi oli kovasti. ning teise poole teest siis bussiga. bussijuht oli parit ilmselt kuskilt lounapoolt. monus ingliskeel oli tal nagu raagix brasiiliakeelt. aga ponev voibolla ise oleme samasugused oma aksendiga:) juba rongi aknast tundus,et see kant siin rohelisem ja magisem. Yx peatus ennem riverit vist oli Yallingup oli kohe ookeani kaldal, seda nahes ytlesin reedale,et paradiis ja kui riveris midagi ei leia tuleme tagasi.....aga hetkelpole pohjust minemisex veel olnud. Maragaret river ka vaga ilus meenutab mulle otepaad, magine ja rohelust palju. ainult ookean on 15 km kaugusel aga see eest on jogi . Reet lax tana esimest korda sinna jooksma, plaanis kyll juba hmk minna aga ei tulnud sellest midagi valja. Ex paistab voibolla kujuneb meie janeserajax ja saabki seal trenni hakata tegema.

Lisax sellele,et teatsime,et too meid kohe ees ei ootand selgus ka koha peal,et koik oomajad tais ja soovitati telk osta. egas siis midagi poodi telgi jargi. valik oli suurem, kvaliteetsem ja kallim voi oranz pisike lastetelk. mina olex muidugi seda pisikest ja oranzi tahtnud aga suur praktilisem ja votsime selle ning kondisime oma kompsudega margaret riveri tourist parki. loime telgi pysti ja tahistasime oma esimese siinse kodu ostu olledega.

karavanpark on 15 min kaugusel kesklinnast ja kus lisax telkimiskohtadele on ka karavanid ja bassein ning kook. jama muidugist, et koogis saab tasuta kasutada ainult mikrolaineahju ja veekeetjat. isegi kooginousi pole ja pliidikasutamise eest tahavad 50 senti (5 eeku). esialgu saime telgi koha ainult kahex oox kuna laupaeval (26.01) oli austraalia paev( nende jaox suur pyha) ja siin on nii,et kui pyha juhtub nv siis sellele jargnev esmaspaev on ka vaba. nad ise nimetavad seda long weekend. ja enamus olid endale sellex nv majutused ara broneerind juba septembris. tore muidugi, me eu olnud septembris isegi veel kindlad kas tuleme veel vahem motlesime oma majutuse bookimise peale. aga ega siis midagi. kuna telk oli olemas otsustasime,et lahme nv bussiga randa. samas saime ka teda,et siin rannas telkimine illegaalne...aga kuskil peab ju magama:)

bussiliiklus on siin ka vaga halb. aga randa 4 dol saab. samalajal kui bussi ootasime peatus bussijaamas yx mikrokas, votis bussikast yhe koreapoisi peale ja kutsus meid ka. Pidi minema surfpointi. see yx rannalahedane majutusasutus. ja kui ta kuulis, et meil ei ole kuskil oobida siis arvas,et akki neil on ruumi. kohale joudes muidugi selgus,et ka neil koik kinni. siis pakuti meile varianti,et voime oma suured seljakotid nende juurde jatta. meie jaox oli see muidugist perfect...olime ju valmistunud rannas oobimisex. kysiti veel yle kas meil vett ja paevituskreemi piisavalt ja lisax veel,et are you happy....loomulikult happy :):) panime oma staffi nende juurde ja jalutasime randa india ookeani aarde. umbes 5 min tee. ja vaatepilt voimas. lained ikka metsikud, vesi kristallselge, soe ja taiesti roheline ning liiv valge aga teraline nagu pisikesed kivikesed ja siis igasugu imelikke asju rannaliival. kallas selline kaljune ja magine. yldse kuna siin vaga kuiv siis koik asjad on kovad ja kriibivad hasti jalgu. aga muidu rohelust ikka kovasti rohkem kui sisemaal. ja rannaribal algust ega loppu ei nae. ega siis midagi tekid laiali ja paevitama. ujumisega ei pea siin ka eriti vaeva nagema, seisad kaldas ja laine tuleb loob marjax algul kohe ei julgend eriti sygavale minna. ookeanil ikka tugev joud ja moni laine loob ikka kovasti vastu ennast aga monna. ja paike on siin ohtal kuue paiku veel sama tugev kui kahe paiku. halb ongi see,et kui tahx varju pugeda siis pole kohta kuhu minna. ja paikese loojangut pidi kohe ootama...teie sellest ilmselt aru ei saa.

ohtax siis otsisime endale varjulisema koha kus pesa teha. otse ookeani aarde nii,et sunset oli silmees. natuke kartsime kyll,et oosel voibolla oleme jalgupidi vees aga onnex ei lainud nii. oosel teeb ookean hullu myra kohati oli tunne,et oobime tehase aares ja mingi hetk viskas jalle suitsuhaisu yles. pole veel harjunud,et nii kui tuul suunda muudab voib kuskilt suitsu tulla ja see ei tahenda,et oht olex. me ikka harjunud,et seal kus suitsu seal ka tuld. aga oo lax hasti vahepeal oli jahe aga muidu vaga vinge. paeval kaisime korra surfpointis ja oosex tagasi randa. teisex oox otsisime natuke tuulevaixema koha ja ohtul vaatasime surfareid neid siin ongi ohtal palju siis ka lained tugevamad. ise pole lauda veel alla saanud..harjume alles ookeaniga. esimesel rannapaeval leidsime reeda kyljest ka puugi aga onnex need siin myrgised pole ilmselt karavan pargist tuli meiega kaasa. rohkem pole onnex vigastusi olnud. Aga jah kolm paeva koos kahe ooga oli taiesti piisav ja kyll. see soolane ookean ja mereohk tegid juuxed ja riided koik vaga kovax ja hakkasid juba dussist ja koigest muust inimlikust puudust tundma. lahe oli see,kui reet teisel paeval jarsku avastas,et tema indiast ostetud hobesormus on sormes kuldsex lainud...ilmselt siis soolasest veest voi jumal teab millest..ehmatus oli lahe aga onnex kovasti ratiga hoorudes lax uuesti hobedax.... nalja sai kovasti ja paikest ka. aga esmaspaevast siis tulime tagasi riverisse karavan parki. meie yllatusex siin peale pyhi ka hinnad langenud ning oo maxab nyyd 100 eeku. ostsime endale mikrolaineahju poti ja soome tervislikult juurikaid. muide kui keegi teab monda head uunitoitu voib teadaanda. vaatab kui kauax jaame voiballa peab ka oma poti panni ostma. meenub kuidas yx korealane tuli kooki oma koogikombainiga....voibolla oleme varsti samasugused:) kodutehnika teise kotiga kaenlas.

linnas tagasi olles alustasime ka kovasti toootsimisega. panime ennast kirja winepowerisse. neil pidi hooaeg hakkama 11 veebruarist ja vajavad 245 korjajat. aga kuna see agentuur siis otsustasime,et otsime omalkael ka tood ja hakkasime maile ja tel konesi tegema. konesi tuli kokku 40 enamusele neist jatsime voicemaili ja kirju 20 ringis. aga tagasiside praktiliselt olematu. konkreetsust austraalastel pole ja rahast ei taha nad yldse raakida. igatahes hetkel kax pakkumist yx marja farm, kus saax algul avokaadosi korjata ja hiljem viinamarju ning teine viinamarja korjamine, kusjuures viimasesse kohta helistades selgus et raagime eestlannaga :) maailm ikka vaike kyll. tema pidi siin juba 2-3 aastat olema ja lubas meie tel nr edasianda. tana saime ka sealt kone aga neil ka veel hooaeg pole algand ning homme pidid mingite proovide vastused saama ja pidi teada saama kas saab korjata voi mitte. ning elamist koha peal ei paku kumbki. homme siis otsustame kuhu ja kui kauax. senix siis puhkame. millegiparast ongi nii kujunenud,et paar nadalat tootame ja siis jalle puhkus juhhhhuuuuuu eestis sellist elu poleks kyll voimalik elada.

meil siin riveris ka yx isetekkinud autoaed (tegelt vist parkla) kaime sealt ka iga paev mooda ja vaatame pakkumisi. autod siin tunduvalt odavamad kui eestis:) ja kuna vahemaad metsikud siis molgutame autoostu. ja jalakaiana oigusi praktiliselt pole. urrrrr

ja yhe vaga hea jaatise kypsistega ning kohaliku jogurti, mis maitseb nagu hapukoor oleme ka avastanud. nii,et nalga ei jaa ainult leivast tunneme kyll puudust ja saunast.

aga muidu vaga vahva ja paike ka veel kuum kuigi meil veebruar viimane suvekuu ja siis hakkab sygis :)

kallid ja paikest teile

puhkus karavanpargi basseini aares parast vasitavat too otsimise paeva. andsime endast parima ex paistab, kas tood ka saab :)