pühapäev, 3. veebruar 2008

Nadalavahetusest

Reedel joudsin siis ka mina jooxma. siin sportimisx super voimalused...labi metsa, joe aares voi ookeani aarde...radu vaga palju ainult vali ja mine. kohalike muidugi vaga palju jooxmas ei nae aga samas kui kedagi naed siis taiesti tavaline,et teretataxe...eesti ei ytle tuttavgi vahepeal tere aga siin loomulik kui vohivooras teretab ja naearatab :)
laupaevl matkasime ookeani aarde. edasi-tagasi 15km. mooda metsa aart kergliiklusteed pidid. ookeani aares leidsime uue ilusa koha. vaike kalju mis otse vees. seal peal vaga monus lesida ei saa liivasex ja vesi ka koguaeg jahutab. ning palju krabi poisse-tydrukuid nii suuri kui vaikesi oli ka aga vaga arad nii kui meid nagid jooxid peitu. aga kui passida siis sai imestleda..... ja uued pisikesed merekarbid avastasime ka....tore,et reet on ka minu algatusel hakanud sitta maast yles korjama....aga nad nii ilusad, yx teokarp oli maleruuduga...tegelt koikerinevad ja imetlemisvaart.
nii randa minnes kui tagasi tulles oli poldude peal metsikult ruusi. ise ka imestasime, et linnas neid rohkem kui maal. nad tavaliselt mitmekesi koos ja varjuvad paikese eest puude alla ja suht julged ka. paris naljakad tegelased...ponev,ponev,ponev
margaret river vaga ilus koht elamisex iga paev avastame midagi uut ja ponevat, kui ookeani aarde ei viitsi kompida siis kaime ruusi ohtul vaatamas.
Too koha pealt otsustasime ikkagi avokaado korjamise kasux. tood lubati esialgu 2-3 nadalax. tegu on nimejargi marjafarmiga ja tore olex muidugi kui saax midagi muud ka korjata aga ex paistab. ja 3-4 viinamarjaaias oleme ka kirjas,et kui hooaeg peax algama saax mujale edasi minna. ise eelistax muidugi tookohta koos elamiskohaga naex rohkem ja koik kae-jala juures.
homme 6.50 voetaxe meid karavanpargist peale ja saabki jalle toole. ootame igatahes ponevusega.
tana korjstasime kovasti oma telgis, kloppisime koik magamiskotid ja riided puhtax ning ohtal yritame cus-sus uunis teha ja kallu aitahh koogiretsepti eest...selle votame ka yx paev ette.
moned pildid ka



sellised pisikesed karbid india ookeani aarest


see peax ruu emme olema koos pojaga






vereta jaht




reet crasstreega



selle pea leidsime ka liivalt, paris suur jurakas oli






6 kommentaari:

Mannu ütles ...

Väga vahvad pildid! Karbid on tõeliselt kaunid. Ja teid ei tunne varsti enam äragi, nii pruunid, nii pruunid:)

Edu siis uuel tööl!!!

Anonüümne ütles ...

Lõpuks siis ikka avokaadod ka :)
Loomapildid Looduspilti...seal ongi vahepeal juba igavaks läinud :P

Lillelist elu teile mõlemale;)

Ps. aga maraton jääb vist siinmail sellel aastal ära :(

Egle Vulla ütles ...

Kas reeduga on ikka OK..ta blogi on nii vaikne, vaikne, vaikne....

Vereta jaht ruulib!

Unknown ütles ...

Terekest siis minu poolt ka, ma pole teid samuti unustanud aga läks tükk aega, et aru saada, kuidas ma siia sõnumit jätta saan :) Olen teie paadund fänn ja jälgin teie seiklusi põnevusega. Seega jätkake samas vaimus ja loodetavasti saab teid neegreid millagi varsti oma silmaga ka näha :p Kas teil koduigatsuste ei ole??? Ja muideks meil on homme vastlad, sööge siis hernesuppi ja kukleid :)

frank ütles ...

Karbid on kaunid küll ja "kängurid" (Romka ütleb nii) on ka lahedad, aga millal me näeme lõpuks nokklooma. Ja vombatit.
Huvitav, kuidas see avokaado küll maitseda võiks, mitte ei mäleta.
Maitsvaid avokaadosi siis ja uusi huvitavaid elamusi!

Ingrit ütles ...

Reedaga koik ok, tana tema poolt varske blogi ka :)

koduigatsus on vahelduva eduga...ikka kallis see eestimaa ja sobrad :)
hernesuppi meie vist kyll ei saa, aga teile pikka liugu.
nokklooma ja vombatit pole veel nainud...nii,et peab veel ootama. tana nagin toole soites emusi pollu peal.
avokaado suht maitsetu, pirnikujuga ja pealt krobeline . mulle meenutas natsu, selline plogane. aga need mis korjame on kovad ja pole veel valmis. peavad paar paeva seisma ja siis saab suua.
esialgu veel ei maitse aga voibolla hakkavad veel maitsema. poes nad meil suht kallid 20 eeku tk.